Ăślemaailmne plakatikampaania "Fakte aatomienergiast" Pealeht          Vaata plakatimotiive          Ilmumisandmed     Tupik aatomienergia Uraani piisab veel vaid mõneks aastakĂĽmneks – ja edasi? Aatomienergia viib samamoodi tupikusse nagu piiratud kogustes leiduvate fossiilsete kĂĽtteainete põletamine. Sest aatomielektrijaamade tööks vajalik uraan on väheesinev tooraine. "Kiired haudujad" mille abil loodeti tagavara õigeaekselt korvata, kukkusid tehnilistel ja majanduslikel põhjustel läbi. Juba mõne aastakĂĽmne pärast saab aatomimajandusel kĂĽtus otsa. Et uraanivarude kõrval ka nafta- ja magaasivarud lähimas tulevikus otsa saama hakkavad, saab inimkond oma energiavajadust pikaajaliselt vaid uuendavate energiate ja säästlikuma energiakasutuse abil korvata. Aferist aatomienergia Aatomielektrist võib energiavarustuses loobuda Aatomienergia tähtsuse kinnitamiseks viitab aatomimajandus ikka ja jälle aatomienergia osale voolutootmises. Kui aga vaadata, kui suur osakaal on aatomienergial terves ĂĽlemaaimses energiatarbimises, on näha, et aatomienergia panus inimkonna energiavajadusele on peaaegu tähtsusetu. Aatomielekter kattis aastal 2001 vaid 2,3 protsenti ĂĽlemaailmsest energiatarbimisest. Juba täna on uuendatavate energiate panus maailma energiavarustusse märkimisväärselt kõrgem. Inimkond võib aatomienergia pisikesest panusest täiesti loobuda. Aatomiõnnetuste risk, ĂĽliradioaktiivsete aatomijääkide tootmine ja selle utiliseerimiseks vajalikud kulud ei ole kuidagi mõistlikus suhtes energia vähese lĂĽhiajalise võiduga. Aatomienergia on ohtlik ja ĂĽlearune. Riskitehnika aatomienergia Suurim katastroofioht Euroopas: 16 protsenti Igas aatomielektrijaamas võib tehniliste puuduste või inimliku vea tõttu juhtuda raske õnnetus, mille tõttu sattub keskkonda suures koguses radioaktiivsust. Ametliku "Saksa tuumaelektrijaamade riskiuuring – faas B" põhjal tekib saksa aatomielektrijaamades umbes 40 aastase tööaja järel 0,1 protsendilise tõenäosusega superkatastroof. Euroopa Liidus on kasutusel ĂĽle 150 aatomielektrijaama. Superkatastroofi tõenäosus Euroopas on 16 protsenti. Sama tõenäosus on veeretada täringul esimese viskega 6. Ăślemaailmselt on kasutuses 440 aatomielektrijaama. Tõenäosus, et 40 aasta pärast toimub maailmas superkatastroof, on 40 protsenti. Nagu näitas TĂ°ernobõli aatamikatastroof, tuleb superkatastroofi puhul arvestada kĂĽmnete tuhandate surnutega. Jäätmetootja aatomienergia Mitte keegi ei soovi sellist pärandit Iga aatomielektrijaam muudab tuumalõhstuse teel uraankĂĽtusevardaid kõrgradioaktiivseteks aatomijäätmeteks. Aatomijäätmed on oma radioaktiivse kiirguse tõttu inimestele eluohtlikud. Seetõttu tuleb need mitmeteks aastatuhandeteks eneimste, loomade ja taimede eest kindlalt ära varjata. Aatomielektrijaamu kasutatakse juba ĂĽmmarguselt 50 aastat, kuid kuni tänaseni ei tea mitte keegi, kuidas aatomijäätmeid kindlalt lõpplaagerdada. Kogu maailmas ei leidu mitte ainustki kindlat utiliseerimisvõimalust aatomielektrijaamade kõrgradioaktiivsete jäätmete jaoks. Aatomienergia kasutamise lĂĽhike periood jätab seega aatomijäätmete näol maha peaaegu maailmaajalooliste mõõtmetega pärandikoorma. Kui ĂĽrginimestel oleks juba aatomielektrijaamad olemas olnud, peaks me veel praegu nende jäätmeid valvama. Pommirisk aatomienergia Aatomienergia toetab aatomirelvade levikut Riikidel, mis on möödunud aastakĂĽmnete jooksul on välja töödatud ja ehitatud aatompomme, oli kõigepealt olemas tsiviilne aatomiprogramm. Tsiviilprogrammid olid aga sageli vaid katteks tegelikele sõjalistele huvidele. Nad võimaldasid nimetatud riikidele juurdepääsu vajalikele tehnoloogiatele ja oskusteavetele aatompommide ehitamiseks. See näitab: Aatomitehnoloogia eksport ja edasine laienemine tõstab märgatavalt aatomirelvade levimise ohtu. Kliimaläbikukkumine aatomienergia Aatomienergia ei suuda kliimat päästa Aatomimajandus tunnistab, et sĂĽtt, õli ja gaasi ei ole võimalik aatomielektrijaamadega asendada. Juba selleks, et asendada vaid 10 protsenti fossiilsest energiast aastal 2050 aatomielektriga, tuleks juurde ehitada kuni 1000 uut aatomielektrijaama (hetkel on ĂĽle maailma kokku umbes 440 aatomielektrijaama). Vajalike komplekside ehitamine – niipalju kui see ĂĽldse teostatav oleks – kestaks aastakĂĽmneid. Uraanivarud oleksid lĂĽhikese ajaga ammendatud. Isegi Ăślemaailmne Aatomienergia Organisatsioon IAEA tunnistab, et aatomienergiat ei oleks ĂĽldsegi võimalik nii kiiresti välja ehitada, et kliimamuutust piirata. Lahendus on teine: Erinevad maailma energiastsenaariumid näitavad, et kliimaprobleemi on võimalik lahendada vaid uuendatavate energiate abil koos võimsate ja säästlikute energiatehnikatega. Töökohavaene aatomienergia Töökohad? Tuule-majandusharu võidab aatomitööstust! Aatomienergia on kapitaliintensiivne – uuendatavad energiad on töö(koha)intensiivsed. Saksamaa näide tõestab: Aastal 2002 töötas aatomimajanduses umbes 30 000 inimest. Ăśksi saksa tuuleenergia alal töötas seevastu juba ĂĽle 53 000 inimese. Terve uuendatavate energiate majandusharu kindlustas juba 120 000 töökohta, hoolimata nende veel väiksest osast energiavarustusel. Uuendatavate energiate jätkuval laiendamisel luuakse iga päev uusi töökohti. Ăślemaailmselt on võimalik luua uuendatavate energiate välja arevdamisel mõne aasta jooksul miljoneid töökohti. Alternatiivid aatomienergiale 100% energiat päikeselt, tuulelt, veelt ja biomassilt Aastal 2002 tutvustas parlament Saksamaa jaoks energiastsenaariumi, mille kohaselt aastaks 2050 kogu saksa energiavarustus peaks olema teostatud uuendatavate enedgiate abil. Mis on võimalik Saksamaal – väikese pindala, suure rahvastiku- ja energiatiheduse ning kõrge elustandardiga riigis – on võimalik igal pool. Isegi energiamajandus tunnistab juba, et kuni aastani 2050 on võimalik toota uuendatavate energiate abil rohkem elektrienergiat, kui inimkond praegu kasutab. Planeedi Maa energiavajadust on võimalik katta seguga päikesesoojus- ja päikeseelektrijaamade, tuuleelektrijaamede, vee-elektrijaamade ning biomassi kasutuse erinevate vormide abil. Maailma energiavajaduse kasvu piiramiseks tuleb lisaks võtta kasutusele sästlikke energiatehnikaid. Maailma päikesemajanduse kiire ĂĽlesehitus on tähtis samm nappide toorainete nagu nafta, gaas ja uraan nimel peetavate sõdade ärahoidmiseks. Aatomielektrijaamad seisata.     Vaata plakatimotiive

Background Information (English) pdf    doc    rtf Hintergrundinformationen (Deutsch) pdf    doc    rtf       This "Nuclear Power Fact File" poster campaign is posted by   The German Afiliate of the International Physicians for the Prevention of Nuclear War (IPPNW)   and   EUROSOLAR The European Association for Renewable Energy

keywords: